Helena ja Tiiu:
Helena ja Tiiu jõudsid lasteaeda,d siis osa rühmasid olid juba õues. Jäime õuealal lapsi vaatama, kuidas nad seal toimetavad, kuna meie rühma suuremad lapsed läksid koos meie vastuvõtjaga ahhaa sarnasesse keskusesse ja väiksemad retkele. Rääkisime erineva rühma õpetajatega ja uurisime nende süsteeme.
Meile meeldis see, et lapsed on jaotatud väikestesse gruppidesse, näiteks sõime rühma lapsed tulevad õue algul nelja kaupa, osa lapsi jääb tuppa ja siis hakatakse teisi 5 last riidesse panema (täna oli sõime rühmas 9 last). Suuremates rühmades 3-6 aastaste vanuses oli õpetaja jaganud lapsed 3 gruppi (igal grupil oli oma nimi) ja igas grupis kindel laps, iga päev saab ühest grupist olla üks laps rivi ees, nimekiri on seinal ja süda on selle lapse järgi, kes täna on esimene laps ja see on lahendanud ära probleemi rivi ees kaklemisega. Käest kinni võtmisega lastel probleeme pole, kui õpetaja kutsub, tulevad lapsed väga rahumeelselt, seda on nad rakendanud rühmadesse suunamisega (seinal on tahvel, kus õpetaja jagab lapsi erinevates mängunurkadesse ja erinevate lastega mängima, laps saab valida mida ta teha soovib). Õpetaja proovib lapsi suunata nii, et ei oleks koos väga temperamentsed lapsed, ühte keelt kõnelevad (näiteks kes tahavad inglise keeles suhelda), laps kes eelistab koguaeg ühte mängu ja kes eelistab koguaeg ühte sõpra.
Õpetajad märgivad lehele üles lapse nime taha, kuidas täna sõi ja magas, seda ei näidata vanematele, vaid endale infoks.
Ühel rühmal oli väga huvitav tegevus septembri algul, laps sai koju tähe kujulise paberi oma pildiga ja kodus täideti paber- mis on lapse huvid, tugevused, nõrkused jms, seda tehti koos vanemaga ja paber viidi tagasi lasteaeda. Igal päev arutleti ühe lapse huve ja tugevusi jms ja laps sai endast rääkida, nii said õpetajad teada laste huve ja see on seinale pandud. Samale paberile lisatakse lapsele papagoi, kui ta magas või suutis une ajal rahulikult olla, lapsed pidid väga püüdma neid papagiosid, need lapsed kellel papagiod ei ole, nemad on kohe väga tublid, samas neil ei teki soovi ka seda papagoid püüda.
Täna õues mees õpetaja (kes on suuremate laste õpetaja), vilistas ja järsku hakkas jooksmine, lapsed koristasid koheselt mänguasajd ja läksid järjekorda ootama, et tuppa minna. Toas kasutatakse nipsutamist või kerget plaksutamist/köhatamist.
Saime teada, et lapsed võivad nädalas olla lasteaias 40 tundi maksimum. Kuna meie vastuvõtjat täna ei olnud, siis küsisime luba käia rühmast rühma ja jäglida erinevaid tegevusi.
Jälgisime sõimerühma laste õues koristamist (õpetaja ei pannud ühtegi mänguasja ära, ei kummardanud), toksis mänguasja lapsele jalaga lähemale, kuid üles ei korjanud. Laps, kes koristada ei tahtnud siis tema istuski aga teised lapsed koristasid asjad ära ilma probleemi tegemata. Kõige noorem laps on seal 9 kuune. Lastega käiakse ka jalutamas, kasutavad vankreid. Tuppa läksid grupiti, algul 4 last ja siis 5 last. Laps võttis ise riided ära, õpetajatel on tool, kus istuda ja laps tõstab jala pingile kui laps abi vajab, selleks on õpetajal eraldi spetsiaalne pink. Edasi lähevad lapsed jopesid jms seljast võtma, õpetaja istub lapsega maas (seal oli kaks õpetajat ja 4 last) ja aitab teda vähesel määral, siis hakkavad vaikselt esimesse koridori järgmised 5 last tulema ja esimesed liiguvad käsi pesema. Õpetajatel on ergonoomilised toolid, mis on ratastega. Õpetaja istus toolil ja tõstis lapse alusele, kus ta ulatas käsi pesema, kellel käed pestud said vaibal autodega mängida kuni enamus on valmis ning liikusid laua taha sööma. Lapsed ronisid või aidati toolidele. Lapsed said lauale oma topsiga juua ja õpetajad hakkasid panema kõik koos neile toit Sõime rühmades tuuakse toit toidukäruga, kui õpetaja hakkab toitu taldrikule panema, siis istub ta oma toolile. Igas lauas istub üks täiskasvanu. Lapsed istuvad vaikselt, ootavad ja kui jutustavad siis tasasel häälel. Õpetaja ei kiirusta ühtegi last tagant, kulgevad ja räägitakse konkreetsel ja tasasel häälel. Peale sööki liigutakse riietuma, jällegi väiksemates gruppides, laps saab ise valida, kas soovib magada mähkmega, aluspesus, riietega, ainult pluusiga jne. Õpetaja ei võta lastel riideid seljast- pigem tõmbab soki poole jala peale ja laps võtab edasi ise ära, hästi palju kasutatakse kehakeelt. Siis lähevad alles wc, pesevad suu, vahetatakse mähe (õpetaja tõstab potile, ise istub toolil), siis liigutakse järjest voodisse. Peale sööki said lapsed, kes hästi sõid, minna võtta oma motivatsiooniks kleepsu ja kodust toodud pastilli, mis on hammastele hea. Kleeps ei ole nime taga, vaid ühisel karul, kuhu kõik lisavad oma kleepsu- seda kasutatakse nüüd üle maja, homme näeme oma vaatlemis rühmas, kuidas nad hakkavad kasutama seda jänese peal ja värviliste pallidega.
Täna oli sõime rühmas neli õpetajat, kuna neil seal praktikant.
Huvitav oli vaadata seda, kui õpetajad omavahel rääkisid ja laps tahtis võtta keelatud asja laua pealt, siis õpetaja sujuvalt lükkas käe tagasi, kuid ei keelanud sõnaliselt.
Õues üks laps ei saanud kiigule, õpetajad jälgisid ja nägid, kuid sekkus siis (aitas teda), kui laps läks abi küsima.
Eriti jäi silma see, kui lapsevanem tuli last lasteaeda tooma ja tema rühm oli läinud jalutama, siis vanem pidi võtma vesti ja lapse järgi viima või ootama rühma tagasitulekuni lasteaias õues (last ei anta teise rühma ega jäeta õue).
Metsas lapsed saavad ronida puude otsas aga õuealal on turvalisuse mõttes ära lõigatud oksad ca 2.5m kõrguselt.
Eile mõtlesime, miks on rühmaruumis vaikne aga lapsed jooksevad ringi, täna avastasime, et lapsed on kas sokkis, paljajalu või pehmete sussidega.
Oli inspireeriv päev, lapsed on väga tähelepanelikud ja püüdlikud. Ootame põnevusega homseid väljakutseid ja tegevusi, siis näeme juba rohkem hommikrungi ja lõimitud tegevusi.
Kaie:
Täna oli mul võimalus tutvuda 3-5a rühma lastega, peale hommikusööki läksid lapsed õue, kus õpetajal oli valmistatud huvitav domino mäng. Oli huvitav näha, et seda mängu saab mängida ka teistmoodi, kui harjunud. Lapsed jagati kahte rühma, suurematega mindi metsa. Teel kohtusime eelkooli lastega ja jalutuskäik algas. Metsas tehti tutvumisring, kus igaüks sai ennast tutvustada ja lapsed jagati gruppidesse(osad moodustasid ise grupi ja mõnda last aitas õpetaja). Igas rühmas oli kaks vanemat last ja kaks nooremat last. Üks õpetaja jagas teistele õpetajatele erinevat värvi ja erinevate tööülesannetega lehed, grupist üks laps võttis kotist uno kaardi, vaatas värvi ja grupp läks vastava värvikaardiga õpetaja juurde ja ütles kaardil oleva numbri, mille järgi õpetaja valis kaardilt vastava ülesande.Kui lapsed olid ülesanded täitnud, siis arutleti koheselt, kas see mäng meeldis või ei meeldinud ja said käe märkidega näidata. Peale seda oli lastel vaba mäng. Metsas vabalt ringi joostes olid laste piirid seatud nii, et laps näeb õpetajat ja vastupidi. Õpetajad tuletasid lastele meelde, et metsas saame ehitada ainult sellest materjalis, mis ei ole elus. Peale mängu koguneti uuesti ringi ja lapsed pidid moodustama samad grupid, mis neil enne olid, millele järgnes uus mäng (leian loodusest nimetatud värvi esemed). Kui aeg metsas oli lõbusasti veedetud, siis oli aeg tagasi lasteaeda minna. Õuealal on erineva vanusega lapsed, siis nooremad lähevad varem tuppa, et vanemad lapsed saaksid rahulikult (vabamalt) turnida ja mängida. Peale magamist arutleti lastega, kas nad täna soovivad süüa toas või õues ja iga laps sai valida, kus tema sööb. Oli tore päev, endiselt on lapsed väga rahulikud ja kõik toimub lapse tempos. Ootan huviga homset päeva, kuna siis näen eelkoolis tegutsevaid lapsi.
Ülle ja Piret:
Kirjeldame teist päeva metsamaasikate rühmas. Hommikuring algas tavapärase tervituslaulu ja kohalolijate nimetamisega. Meie tutvustasime lastele laulumängu (rändame ringi). Lapsed pidid ära tundma loomade hääled. Jänese kostüümis õpetaja selgitas millised tagajärjed võivad tekkida kui mõni laps end ära peidab. Ta rääkis väga kurvalt, et pojakesed on kadunud ja palus abi väikeste jänkukeste ülesse leidmisel. Seejärel suunduti saali, kus seintel olid pikk-kõrvade pildid. Lapsed hakkasid agaralt neid jänkuemale tooma, kes selle üle väga rõõmustas ning tänas. Tegevus jätkus muusika saatel tantsides. Järgneva tunni veetsime koos õues.
Põnev lugemine ja tekkis kaks küsimust:
1. Väga hea mõte see tähekujuline paber koju, kus koos lapsevanematega said kirja lapse huvid, tulgevused ja arengukohad (ei nimetaks nõrkuseks) ja siis tekkis küsimus, kuidas lapsevanemad laiemalt kaasatud on, kuidas on jagatud vastutus lasteaia ja lapsevanema vahel lapse arendamise seisukohast ja kuidas veel koostöö toimub (perevestlused, koostöövestlused, arenguvestlused, koolitused/koosolekud lapsevanematele jne)?
2. Kuidas täpsemalt käib rühmadesse jaotamine nii tegevusteks kui õue- tuppa minekuks? kas vanuseti või ka mõne muu kriteeriumi alusel?
Täht antakse koju augusti kuu lõpus.Sinna kirjutab vanem lapse nõrgad küljed.Nt.ei meeldi palli mängida,ei taha porgandit süüa,kardab kiikuda jne.Tugevad küljed-kiiresti seltsiv,meeldib joonistada,meeldib metsas jalutada,tunneb tähti.Siis toob laps tähe lasteaeda ja sealt saab nüüd õpetaja esmase info lapse kohta,et mida tuleks arendada ja millele rohkem tähelepanu pöörata.
Enne lasteaeda tulekut teeb õpetaja kodu külastuse Tutvub seal lapsega ja vanematega.Õpetaja vanemale jooksvalt tagasisidet ei anna rohkem kui,et kas sõi päeval ja kas magas.Tegevustest mis igapäevaselt rühmas toimub lapsevanemale ei räägita.Selles lasteaias on põhimõte selline,et vanem peab kodus ise lapse arengut jälgima ja uurima lapselt mis rühmas tehti.
Arenguvestlused toimuvad 1x aastas aprill-mai.Kellaaja ja kuupäeva ütleb õpetaja.Nt.Mari 23.04 kl.12.30-13.30.Jüri 24.04 kl.12.30-13.30.Vestlusel pigem räägib lapsevanem kuidas on lapse areng toimunud.