Neljas päev

Tiiu ja Helena: 

Kuna on juba neljas päev, siis enam nii palju uut infot peale ei tule. Täna läksime natukene varem ja nägime laste vastuvõttu ja garderoobis valitses meie mõistes kaos (kapp on lapsevanema “probleem”). Mängu määramine käib ikka tahvli alusel, vahepeal laps küsis luba, teise mängu jaoks ja muudab tahvlil oma nimel asukoha. Hommikul minnes tehti hommikuring. Hommikuringis käsitleti kevade teemat, külas oli rebane (näpu otsas õpetajal) ja lõpus  näidati kaartide peal olevaid pilte- zumba, muusikaga joonistamine ja uude metsa minek ja räägiti, et need on tegevused, mida saavad jänese (millest eelnevalt rääkinud oleme) täitumisel preemiaks valida. Hiljem pandi kolm pilti teise tuppa lauale, iga laps käis pildi juures eraldi ja valis oma lemmik tegevuse, pani sinna peale klotsi ja klots peideti teki alla, et teine laps ei näeks, mida valitud on vaid mõtleks ise, mida tema soovib. Tiiu valis zumba ja Helena valis metsa minemise. Klotsid pandi torni (kui kõik lapsed olid oma valiku teinud) ja võrreldi, võitis zumba. Seejärel läksid koolieelikud õue. Lapsed kes tuppa jäid, said valida omale tahvlil mängunurga ja osad lapsed tegid valmis emadepäeva kaardi. Täna said lapsed mängida veega- vannitoas vann, vesi sees ja mängu kalad(märgiti üles ka, kes on seal mängida saanud). Hiljem läksid toas olevad lapsed õue ja eksarit (koolieelikud) tulid tuppa. Täna pandi kahe rühma koolieelikud ühte rühma kokku ja jagati kolme gruppi. Lapsed liikusid erinevatesse ruumidesse, ühes ruumis tegeleti bee-boti’dega, teises rühmas oli lastele lugemistund (laste valitud raamatud, taustaks mängis muusika ja õpetaja luges: ), kolmandas rühmas tehti etendust. Helena jälgis teatris olevaid lapsi, Tiiu vaatas lugemist ja jõudsime koos jälgida ka bee-bot’ tegevust. Vahepeal jõudsid kõik lapsed tuppa, peale tegevust mindi sööma.
Lasteaias on eripedagoog väga olulisel kohal, rühma kujundamine ja pildid.
Täna üks vahva poiss tervitas meid: “Hei virolaised”.
Üks huvitav fakt mis meile meelde jäi: lasteaias on aastas ainult kaks üritust, esimene on sügisel- kus lapsed esinevad laulu ja tantsuga ja teine üritus on kevadel, kus toimuvad tegevused- lõbus päev, kohvikud jms (vahel on vastupidi, et sügisel tegevustega pidu ja kevadel laul). Jõulupidu kui sellist ei ole, lapsed esinevad koolis oma lauluga ja kuulavad teiste esitusi, kingitusi ei ole.
Meil ikka naljakaid seikasid ka, esimene päev jõudsime hilja ja kartsime, et poed pannakse kinni. Panime waze tööle, ta juhatas meid 1.5 km kaugusele poodi, kuhu me jalutasime, see pood oli väike K-market ja väga kallis. Märkasime tee peal S- marketit aga keegi ei saanud aru, kuidas sinna sisse saada. Tagasi kõndides nägime küll, kus uks on. Järgmine päev läksime S-marketisse ringiga, teisipäeval avastasime, et meil on maja tagant kaks sammu minna, nii ka prismaga- läheme esimene kord tiiruga ja siis leiame tee, kust saab otse. Miks minna otse kui saab ringiga?
Järvenpääl on väga ilus järv, kus käisime uudistamas ja jalutamas ja täna tegime esimese pikema shopingu 🙂
Küsimuste puhul oleme avatud vastama.

Piret ja Ülle:

Tänane päev lasteaias algas  varem kui tavaliselt. Jälgisime laste vabamängu. Üks grupp lapsi tegutses kodumängu toas. Nende juures oli täiskasvanu. Teised istusid vaibal, vaatasid raamatuid ja vestlesid. Rühmas valitses väga rahulik õhkkond. Hommikuringi alustati tervituslauluga, seejärel nimetati laste nimesid. Õpetaja rääkis, et täna on maailma kirjanduse päev. Selle päeva raames läheme täna raamatukokku  (vastav ruum  oli sisse seatud kõrvalruumis).Kõigile lastele jagati lugejakaardid ja koos õpetajaga läks raamatukokku kolm last. Laps sai valida endale meeldiva raamatu ja selle “laenutada”.Siis suunduti nn. “metsatuppa”. Algul oli laste huvi raamatute vastu suur.Veidi aja pärast tähelepanu hajus. Huvi tekitasid rohkem toas olevad mänguasjad (laulvad linnud , lendavad mesilased ja lauamäng “Vari ja pilt”). Planeeritud raamatute uurimine jäi pooleli ja keskenduti lauamängule. Õpetaja arvestas laste huvidega.

Seejärel jälgisime meie teise grupi tegemisi raamatukogus. Meil oli kinkimise eesmärgil kaasa võetud J. Oro raamat “Muna”. Nüüd panime selle raamaturiiulile. Üks laps märkas seda ja soovis “laenutada”. Meie jutustasime selle loo raamatu pilte näidates. Lapsed kuulasid huviga.

Õpetaja poolt püstitatud eesmärgid said täidetud. Nendeks olid: huvi tekitamine raamatute vastu ning oskus oodata oma järjekorda. Järgnes õueaeg.

Tuppa tuldi  kahes grupis. Kõigepealt  tuli õpetaja kolme lapsega ja hiljem teised lapsed teiste rühma töötajatega. Toit jagati taldrikutele esimese grupiga tuppa tulnud täiskasvanu poolt. Kolm last asusid lõunat sööma. Nii tulid aegamööda omas tempos kõik lapsed laua äärde. Iga laps ronis ise toolile ( istumiskoht maast 48 cm kõrgusel, toolil on üks vaheaste, mille kõrgust saab muuta). Lauaplaadi kõrgus maast on 70 cm. Rühmas on kolm lauda. Iga laua ääres istub üks täiskasvanu ja 4 last. Söögi ajal vesteldakse omavahel.  Rahulikus tempos kestab lõunasöögi aeg 35-40 minutit. Kui laps on söömise lõpetanud, ronib ta oma kõrgelt toolilt alla (väiksemaid lapsi  aidatakse).Ta viib oma tassi toidukärule (igal toidukorral pakutakse  tassist joogiks piima, mahla, smuutit jne.)

Soomes on õpetaja pigem toetaja, kes jälgib ja suunab last kaudselt.  Midagi ei tehta kiirustades. Seetõttu saab laps areneda omas rütmis. LAPS  SAAB  OLLA  LAPS!

Kaie: 

Juba on lõpule jõudnud neljas päev. Täna hommikul olin julgem ja marssisin tuttavasse rühma, kuna ka endal on samas vanuses lapsed. Tahvlile asetatud kell näitas veel mänuaega, vaikselt klõbisesid konstruktori klotsid. Kella piiksudes koristati mänguasjad ning tekkis pikk rivi, kes ootasid oma maistvat hommikusööki. Et oleks lõbusam oodata, lauldi koos tervituslaulu, kasutated ka viipekeelt. Ootamisest väsinud lapse sehkendamist märkas õpetaja ja ta laskus lapse ette ja lauldi koos edasi. Õpetaja käis sööjate laua juures vestlemas, kuidas neil on läinud. Söömise lõpetanud lapsed alustasid mängimist, et kõik korraga saaks alustada hommikuringi. Tüdrukud valmistasid konstruktorist südameid, mida tuli kokku lausa 19. Uuriti tahvlile asteatud bingo mängulehte ning lapsed vastasid millist kevade märki nad on juba mägranud, kuid kaks lahtrit jäi veel tühjaks. Nooremad lapsed asusid õue poole teele, siis tuli lastega tegelema teine õpetaja, kes jagas kaardid kolme tulpa. Nooremad lapsed võtsid igast tulbast ühe kaardi ja vanemad lugesid mis sinna kirjutatud on. Laused valmistasid lastele palju nalja, kuid tegevus võttis aega kaua ning lapsed hakkasid nihelema, siis avanes uks ja tuppa tuli õpetaja keda lapsedveel hommikul näinud ei olnud. Osadel lastel tekkis soov õpetajaga vestelda. Hetke pärast hakkas õpetaja läbi viima järgmist tegevust, nähes, et lapsed ei suutnud keskenduda, otsustati minna õue. Õue saabusid ka väiksemad lapsed, kes hakkasid otsima oma õpetaja peidetud muna pilte. Vahepeal olid aga munad kadunud: suuremad olid juba oma mängu haaranud. Peale õues hullamist läksime tuppa ning õpetaja jätkas oma tegevust sealt mis oli enne pooleli jäänud. Õpetajal olid valmistatud piltidega kaardid millega mängiti aliase mängu, siis asetati põrandale nöör ning täiskasvanu seletas lastele situatsioone. Laps pidi otsustama, kas tegevus on õige või vale ning minema vasakule või paremale poole. Seejärel toimus lavastus siilist, põdrast ja öökullist, milles lapsed said teada, mis tunne on kui sa valetad või kaotad ja arutleti jutu põhjal. Lapsed said ka ise lavastust mängida. Ootan viimast päeva ja siis saab juba koju.