Ave, Ingrid ja Taimi
Hommikul vaatlesime laste saabumist lasteaeda. Rühma jõudes vahetasid lapsed riided, pesid käed ning suundusid hommikusöögile, mis kestis kella 8:00-st kuni 9:00-ni. Söögi järel avanes lastele võimalus vabamänguks.
Märguandeks, et on aeg ruumid korrastada, kasutas õpetaja triangli helisid. Sellele järgnes lõbus rühmitamismäng, kus lapsed pidid ära arvama, milliste tunnuste alusel õpetaja gruppe moodustas (näiteks jalanõudega ja jalanõudeta lapsed, punaste riietega ja ilma punaste riieteta lapsed jne).
Lasteaias on kokku neli rühma. Pärast ühist mängu suundus iga rühm koos oma õpetajaga hommikuringi. Ringis pandi paika käimasolev nädalapäev ning kirjeldati suuliselt akna taga valitsevat ilma. Samuti sai iga laps võimaluse rääkida ja teistega jagada midagi endale olulist.
4-aastaste rühmas tegutses meesõpetaja, kes mängis kitarri ja laulis koos lastega. Seejärel jaguneti rühmade vahel: kaks vanemat rühma suundusid õue ning kaks nooremat jäid tuppa. Antud päeva õpitegevuste fookuses olid matemaatilised oskused. Matemaatiline tegevus 4-aastaste rühmas: laste ülesandeks oli lahendada rühmitamisülesandeid. Õppetöö viidi läbi väikestes, 3–4-liikmelistes gruppides. Tegevus oli hoolikalt kohandatud vastavalt laste vanusele, arengutasemele ning konkreetsetele võimetele. Eduka ülesande lahendamise tulemusena valmis lastel kaunis paberist lill. Kui nooremate rühmade toategevused lõppesid, suundusid nemad õue värske õhu kätte ning vanemad lapsed tulid tuppa õppima. Pärast organiseeritud tegevusi oli kõigil lastel taas aega vabamänguks.
Lõunasöök algas kell 11:00. Kõik sellele eelnenud ja järgnenud toimingud kulgesid rahulikus ning sujuvas tempos. Lapsed, kes said toidu kätte, võisid kohe sööma hakata. Nooremas rühmas jäi silma armas traditsioon – enne söömist loeti ühiselt söögilaua luuletust. Samuti tuletati lastele meelde viisakusreeglit, et täissuuga ei räägita.
Kuna lasteaia WC- ja pesuruum on ruumiliselt piiratud, oli kogu logistika suurepäraselt organiseeritud: paika oli pandud täpne järjekord, kes millal ruumi kasutab ning jaotatud täiskasvanute ülesanded, kes jälgib lapsi pesuruumis ja kes magamistoas.
Puhketunni ajal kõige vanemad lapsed ei maganud, vaid tegelesid oma rühmas vaiksete tegevustega. 4-aastased lapsed istusid mattidel, kus neile loeti raamatut ette või uurisid nad ise käes olevaid raamatuid. Need, kes uinusid, jäid magama ning ülejäänud lapsed suundusid vaikselt eesruumi mängima. Lõunaund magasid ainult kõige nooremad lapsed.
Malle ja Kersti
Teine päev algas juba varahommikul, kui saime jälgida laste lasteaeda saabumist ning igapäevase päeva rahulikku käivitumist. Hommik pakkus palju uusi tähelepanekuid ja küsimusi ning saime parema ülevaate lasteaia korralduslikust poolest. Näiteks saime teada, et erivajadustega laste rühmas võib ühe õpetaja kohta olla maksimaalselt neli last ning tavarühmas seitse last. See loob õpetajatele võimaluse olla iga lapse jaoks päriselt olemas ning märgata nende vajadusi.
Väga huvitav oli kuulda ka rühmatöötajate iganädalastest koosolekutest. Sel ajal hoiavad lapsi teiste rühmade õpetajad ning koosolekutel arutatakse läbi kõik oluline – pannakse paika järgmised plaanid, jagatakse tähelepanekuid ja leitakse lahendusi erinevatele olukordadele. Silma jäi ka see, et pärast tööpäeva lõppu õpetajad enam tööasjadega ei tegele – töö ja puhkeaeg on selgelt tasakaalus.
Päeva jooksul oli näha, kui olulisel kohal on rahulik ja ühine tegutsemine. Söögiajal istuvad kõik ühe kõrguse juures oleva laua ääres ning õpetajad söövad koos lastega. See loob mõnusa ja turvalise õhkkonna, kus räägitakse juttu ning ollakse lihtsalt koos. Samuti jäi meelde, et õpetaja, kes ei ole vastutav õpetaja, ei tohi lastega üksi jääda – isegi mitte magamise ajal. Kõik on läbimõeldud ja turvalisus on väga oluline.
Kell 8.50 anti kellaga märku koristamise ajast (seda varianti kasutati päeva jooksul mitmeid kordi, ka õues, kui oli aeg asjad kokku koristada ja tuppa minna) ning päev jätkus hommikuringiga, mis sisaldab alati nii muusikat kui ka liikumist. Oli tore näha, kuidas õpetaja luges lastele raamatut nii, et kõik lapsed näeksid pilte. Lapsed istusid oma kohtadel, kuulasid tähelepanelikult ning pärast arutleti kuuldu üle. Õpetaja esitas küsimusi ja lapsed vastasid jutu põhjal väga aktiivselt. Kui poole hommikuringi ajal jõudis üks erivajadusega laps lasteaeda, siis eripedagoog otsis kohe oma taskust välja õige pildi, et seda lapsele näidata, et ta saaks kohe aru, mis toimub. Laps tuli ja istus kohe eripedagoogi sülle ja hakkas jälgima tegevust (seal küll pikalt ei püsinud, kuid ületulek lasteaeda oli rahulik).
Täna õnnestus meil jälgida ka eripedagoogi individuaalset õppetegevust koolieelikuga. Harjutati tähtede ja numbrite kirjutamist, tehti L-hääliku kõneharjutusi ning määrati L-hääliku asukohta sõnades. Tegevus oli väga mitmekesine – laps sai kirjutada, arutleda, liikuda, vaadata aknast ilma ning kasutada ka tahvelarvutit. Sarnaseid tegevusi tehakse küll ka Eestis, kuid väga inspireeriv oli näha töölehti ja dokumenteerimist selle kohta, mida lapsega varem harjutatud oli. Sealt sai ka enda jaoks mitmeid häid ideid kaasa võtta. Igal koolieelikul on seal ka oma töövihik.
Eripedagoog jagas üht väga lihtsat, kuid toredat rahunemisideed – laps saab pintsliga õrnalt silitada oma käsi, lõuga või kaela, samal ajal kui taustaks mängib rahulik muusika. See mõjus tõeliselt rahustavalt isegi pealtvaatajale.
Uurisime ka tähtpäevade tähistamise traditsioone. Tähistatakse rahvakalendri pühi nagu jõulud ja munadepühad ning emade- ja isadepäeva puhul korraldatakse alati pidu või üritus koos kingitustega vanematele. Kevadel toimub traditsiooniline kevadpidu, mis on ühtlasi ka õppeaasta lõpetamise tähistamiseks.
Väga põnev oli teada saada, et plastiliini valmistatakse selles rühmas ise. Kuna rühmas on erivajadustega lapsi, kes võivad materjale suhu panna, on oluline, et kõik oleks võimalikult turvaline. Retsept on nüüd olemas, kindlasti proovime seda ka ise teha! Samuti toob kohalik raamatukogu kord kuus lasteaeda kastitäie raamatuid ning hiljem viivad nad need ise tagasi. See tundus väga vahva viis laste lugemishuvi toetamiseks.
Kui lapsed hakkavad kooli minema, täidetakse nende kohta vajalikud dokumendid ning toimuvad ka vestlused tulevaste õpetajatega. See näitab, kui oluline on sujuv üleminek lasteaiast kooli. Seda nii erivajadustega kui ka tavaarenguga laste puhul.
Kuigi rühmaruumid on üsna väikesed, ei sega see tegevusi. Kuna palju tehakse väikestes gruppides, saavad lapsed rahulikult toimetada ning õpetajatel on palju lihtsam jälgida lapsi. Ka töökorraldus tundub hästi paigas – õpetajad, lapsehoidjad ja abipersonal töötavad nädalas natuke üle 38 tunni. Alates kella 9st hommikul on rühmas tööl 5 töötajat, lõunaajal läheb ära üks õpetaja. Õue lähevad õhtul (umbes 15.30 ajal) ning sel hetkel on veel tööl 3 töötajat. Oma tööaega saavad nad organiseerida tänu sellele nii, et rühm on avatud 7.30-16.45.
Kõige rohkem jääb aga meelde soe ja toetav õhkkond. Tundub, et ka lapsed on meid juba omaks võtnud. Eriti armas on üks erivajadusega laps, kes meile täiesti enda teadmata soome keelt õpetab. Ta kasutab oma AAC-kommunikaatorraamatut, näitab meile pilte ja meie peame ära ütlema, mis pildil on. Õnneks on piltide juures ka soomekeelsed sõnad olemas. Nii saavad loomade nimetused, aga ka näiteks “liumägi” ja “kiik”, meil iga päevaga aina selgemaks. 😊