Meie esimene päev hakkas positiivsete emotsioonidega. Ilm oli soe ja päikseline, jõudsime ilma viperusteta õigesse kohta õigeks ajaks. Olime kolmes erinevas lasteaias. Soomes on lasteaias ühe õpetaja kohta 7 last ja väiksemate laste rühmas 4 last. Viimases rühmast koolimineval lapsel ei saadeta kooli ühtegi last iseloomutavat ega tutvustavat infot, peale nime (va. erivajadusega laste puhul). Lapsi ei diagnoosita, kui ei ole tegemist sügavama erivajadusega, ath näiteks ei ole erivajadus, mida peaks diagnoosima, vaid last toetakase ja lähtutakse lapsest rühmas. Nende lastega ei tegeleta eraldi, vaid jälgitakse (vajdusel on tugiisik). Rühmas on tavaliselt kaks õpetajat ja üks lapsehoidja ning vajadusel tugiisik. On lapsehoidjaid, kes võivad jääda lapsega üksi ja on lapsehoidjaid, kes ei või jääda üksi(ka mitte magamise ajal), see oleneb lepingust ja palgast. Lauad ja toolid on rühmas kõrged (madalaid ei ole, õpetaja ja laps on ühel tasapinnal), toole sai vastavalt lapsele reguleerida.
Tiiu ja Helena:
Meie olime Kuusikkotinen nimelises lasteaias, olime liitrühmas, kus laste vanuseks oli 4-6a, rühmas on 21 last ja 4 õpetajat. Lasteaia lastest pilte teha ei tohi, ka laste töödest mitte ja seal ei või ka õpetaja tega pilti oma telefoniga laste töödest, ei ole lastevanematega ühiseid gruppe ega piltide jagamist. Pilti laste tegevusest ei näe lapsevanem kuskilt, tehti emade/isadepäeva asemel tähtsa isiku päev, kuhu said tulla vanemad ja tutvuda tegevustega. Lasteaed on lahti 6.00-17.00. Lapsed käivad lasteaias lepingu alusel, mille vanem on lasteaiaga kooskõlastanud ja laps võib teatud arv tunde lasteaias käia. Lasteaias on erineva rahvusega lapsi (Hiina, Albaania, Portugal, Eestist), vajadusel on tõlk rühmas kolm kuud ja siis peab edasi hakkama ise saama. Koolipikendust enamasti lasteaia ei anta. Abiõpetaja on laste jaoks, õpetajad tegelevad kõik koos võrdselt lastega, majas on eraldi koristaja, kes puhastab rühmi. Söögisaal on eraldi ja lapsed tõstavad omale ise toidu, nagu Rootsi lauas. Väiksemas vanuses rühmas toodi toit rühma aga lapsed said ise oma taldriku ära viia ja toidu jäätmed ära panna. Nõusid pesi eraldi inimene, köögi saalis on eraldi koristaja ja nõudepesija. Iga esmaspäeval on lõuna ajal koosolek, kogu rühmameeskonnaga, kus arutatakse järgmise nädala tegevusi (või isegi kaugema tuleviku, kui teavad mis tulemas on) ja jagavad ülesanded, kes mille eest vastutavad. Kui lapsega on probleemid (mis tulevad näiteks kodust), siis võib õpetaja koheselt sekkuda. Õpetaja teeb olukorra kirjelduse kirjalikult ja kui seda juhtub korduvalt- miks juhtus, mis juhtus, kas oleks saanud ära hoida, siis seda jälgib vald ja otustab edasised meetmed ja suhteliselt kiiresti. Lasteaias lapsega füüsiline kontakt on lubatud aga koolis enam ei või (eemaldada ohtlikust olukorrast- käest kinni või sülle võtta). Tasulisi huviringe lasteaias ei ole. Õueala on väike ja suhteliselt tühi, rühmas on mänguasju vähe. Rattad on lasteaia poolt, kõigil ühesugused. Sünnipäevade puhul ei või laps kaasa võtta miskit, väljaskäikudel peab kaasa tellima kindlast kohast toitu. Magamistuba on väike, voodikohti on vähe, maha pannakse madratsid magamise jaoks, lapsed on kõik eraldatud ja tuba on täiesti pime.
Meie käisime esimesel päeval metsas, kus lapsed jagati kolme rühma (seal lasteaias kasutatakse palju seda meetodit, lapsed jagatakse rühmas õue minnes kolme või kahte rühma ja õue ala jagatakse ka rühmade vahel), tehti lõimitud õpet, eesti keel, matemaatika, loodusõpetus. Lapsed tegid voolavalt kaasa, nautisid, jooksid metsas ringi, nad teadsid täpseid piire kuhu maani võivad minna. Ühes grupis oli matemaatika- loendamine, kujundite tegemine, rühmitamine, teised tegid onni, kolmandas räägiti loomadest ja tehti neile kodu.Kasutati tahvelarvutit, tehti oma loomade kodust pilt ja loeti jutt peale, millega jätkatakse kolmapäeval. Kokkuvõte tehti koheselt metsas, kuidas meeldis, miks meeldis ja miks ei meeldinud, mida õppisid. Muusika ja liikumsõpetajat ei ole, muusikat tehakse hommikuringis. Seal majas on eripedagoog, kes käib osade laste pärast rühmas, ta on muusikasugemetega ning kasutab ka muusikat oma tegevustes.
Meile meeldis väga riietamise pildi süsteem, lisame sellest pildi ( kraadide järgi on näidatud, mis võiks seljas olla), õpetaja lisab sellel päeval ka eraldi pildid, mida täna panema peab. Lapsed riietusid täiesti ise, õpetaja istus toolil ja vajadusel aitas kindad kätte (tuppa tullakse ka eraldi kolmes grupis).
Piret ja Ülle:
Meie esimene päev VÄSTERKOGIN PÄEVAKOTI’s algas kell 8.30. Õpetaja tutvustas meile oma maja. Ülejäänud päeva veetsime Metsamaasikate rühmas, kus käivad 1-3 aastased lapsed. Täna oli kohal 7 last 12-st. Hommikuringis rääkis õpetaja tänasest päevakavast: prügikoristusest lasteaia lähiümbruses. Soovi sellele jalutusretkele kaasa minna avaldas 3 last. Grupiga liitusime ka meie. Teised lapsed jäid veel rahulikult tuppa mängima. Meid üllatas millise õhinaga nii väikesed lapsed seda tegevust nautisid. Kogu päev kulges rahulikus ja meeldivas tempos.
Kaie:
Mina käisin Talman päivakoti’s. Vaatlesin 1,5-3a laste toimetamisi, kohal oli 13 last. Täna oli lastel mänguasjapäev ja nad tutvustasid teistele, mis nad kaasa võtsid ja pärast mängisid sellega. Hommikuringis õpetaja tõstis ringi millel oli looma pilt ja laps tundis ennast ära ning asetas selle tahvlile (olen täna kohal), neid keda ei olnud nende nimed asetati maja pildile. Mängiti laulumängu ja hiljem ehitati klotsidega maju. Lapsed ehitasid klotsidega ümber õpetaja. Õpetaja pööras rohkem tähelepanu lapsele, kelle kõne oli vähene ja laps ladus maja pildil oleva näidise järgi. Peale igat sööki läksid lapsed laua juurde ja valisid pildilt ühe eseme ja nimetasid selle (et arendada laste kõne) ja siis nad said xymelini pastilli, et hoida hammaste tervist. Toidutalumatusega lapse istekohal lauale oli pandud pildid toodete vastu, mida ta süüa ei tohi. Samuti on oluline on õpetajate heaolu ning rühmas on kõrged lauad. Suuremad lapsed valmistasid ise omale võileivad ja tõstsid omale toidu ning tühjendasid taldrikud. Õue minek ja õuest tuppa tulek toimus väikestes gruppides. Arenguvestlused toimuvad vanematega päevasel ajal, millest võtavad rühma töötajad osa ja juhtkond leiab asendajad rühma. Õueala ja muruplats on väikesed.
Internet teeb errorit ja ei lase lisada pilte, proovime homme lisada.
Jääme ootama homseid avastusi 🙂
Millega nad põhjendasid seda, et ei tohi üldse pildistada? Saan aru, et lastes pilte ei tohi teha aga miks nad ei tee, ei tohi teha ka laste töödest pilti?
Tere Tiina.
Tore,et kellegil on ka küsimusi :)Lastest ja laste töödest ei tohi teha sp.et mitte keegi ei garanteeri,et see pilt kuhugi interneti avarustesse ei satu(pilve vms keskondadesse).Samuti ei panda laste tehtud töid kuhugi koridori ega tsendile,nii,et vanemad neid näeks.Põhjus:ei saa tekkida võrdlusmomenti(minu laps joonistab paremine kui kellegi teise laps.) Laste tööd antakse hooaja lõpus vanematele koju.
Tiiu 🙂