14. aprill – Teine päev Islandi lasteaias ehk rõõm, vaimustus ja päriselt kohal olemine

Tänane päev oli tõeliselt teguderohke ja emotsiooniderikas. See oli selline, mis paneb südame kiiremini põksuma ja tekitab siira tunde, et oleme osa millestki väga erilisest. Saime osaleda väga erinevates tegevustes nii toas kui õues ning iga hetk tõi kaasa uusi avastusi, rõõmu ja imetlust. See on olnud lihtsalt väga lahe kogemus!

Kristiina ja Liina:

Hommikut alustasime 5–6-aastaste laste tegevuste vaatlemisega. Rühm on nutikalt jagatud kahe toa vahel, kuna lapsi on 32, siis pooled tegutsevad ühes ja pooled teises ruumis. Tubade vaheline uks on avatud ning õpetajad on vastavalt jagatud. Lapsed vahetavad ruume iga kahe nädala tagant ja õpetajad iga nädal. Nii saavad kõik kogeda erinevaid keskkondi ja koostööd.

Pärast hommikusööki oli lastel vabamängu aeg, millele järgnes ühine lugemine. Õpetaja luges ette põnevat juttu, esitas palju küsimusi ning lapsed osalesid aktiivselt arutelus. Oli näha, kui loomulikult ja julgelt nad oma mõtteid väljendavad ja neid päriselt kuulatakse.

Seejärel liitusime 3–4-aastaste laste jalutuskäiguga. Lapsed liikusid kahekesi rõngast hoides jõe äärde, kus toimus õuesõpe koos vitamiiniampsuga. Õpetaja luges ette Lubbi raamatut, õpetas häälikut ja laulis koos lastega. Samal ajal peitsid teised õpetajad ümbrusesse häälikuga seotud pilte. Lapsed otsisid neid suure elevusega, viisid õpetajale ja nimetasid pildil oleva eseme. Õppimine, liikumine ja mäng olid nii loomulikult ühendatud!

Pärast tegevust said lapsed mänguväljakul vabalt mängida. Hiljem sõime lõunat taas 5–6-aastaste rühmas. Kui osa lastest oli söömise lõpetanud, tegid pooled (16 last) matemaatika harjutusi, samal ajal oli teine pool grupist õues. Päeva lõpetas imearmas hetk, kus lapsed laulsid meile Islandi lastelaule, mida nad esitavad laulupeol.

Edith ja Leila:

Meie vaatlesime 4–5-aastaste rühma, kus on kokku 28 last, kuid igapäevaselt tegutsetakse kahes väiksemas grupis. Korraga on koos 14 last ja kolm õpetajat, see loob mõnusa, rahuliku ja turvalise keskkonna.

Kuu teemaks oli kevad ning lapsed said vabalt joonistada lilli, mängida või puslesid kokku panna. Enne lõunat käisime õues jalutamas, kus otsisime kevadlilli ja linde ning mängisime mänguväljakul. Ka õues jätkus õppimine mängulisel viisil, näiteks lahendasid lapsed täheülesandeid. Jalutuskäigult leidsime suure oksa, millest saab osa ühisest kevadprojektist.

Pärast jalutamist kuulati muinasjuttu ja söödi lõunat. Lapsed tõstsid ise endale toitu, võtsid vajadusel juurde ja sõid rõõmuga. Seejärel oli rahulik aeg, kus loeti raamatuid ja vaadati pilte. Hiljem said lapsed taas tegutseda omas tempos. Meie rühmal oli täna võimalus kasutada spordiruumi, kus lapsed said väiksemates gruppides aktiivselt liikuda.

Silma paistis laste julgus ja avatus. Nad suhtlesid vabalt nii omavahel kui ka meiega. Nende loovus oli imetlusväärne: hommikul ehitati klotsidest Ämblikmees ja hiljem loodi lõngast talle kodu, mis püsis terve päeva.

On nii selgelt näha, et mänguline õppimine toetab laste arengut.  Nad on rahulikud, enesekindlad ja oskavad ennast suurepäraselt reguleerida.

Thea ja Katrin:

Täna saime süveneda rohkem matemaatika õppimisse Kvistaborgi lasteaias ja see oli lihtsalt vaimustav! Selleks on eraldi ruum ja õpetaja ning korraga osaleb tegevuses vaid 6 last.

Lapsed alustasid paarilise valimisega  ja juba siin oli näha, kui arvestavad ja hoolivad nad üksteise suhtes on. Õpetaja küsis alati ka teiselt lapselt, kas ta soovib paariliseks olla. Väike, aga väga tähenduslik detail.

Tänaseks teemaks oli lihavõtted ning ülesandeks ehitada koos paarilisega midagi selle teemaga seotut. Lapsed valisid ise koha, kus tegutseda. Ainus reegel oli, et kõigil oleks piisavalt ruumi. Õpetaja liikus rahulikult ringi, vestles lastega ja suunas neid peaaegu märkamatult. Kogu õhkkond oli uskumatult rahulik ja toetav. Õpetaja hääl oli väga tasane ja ei valjenenud kordagi, ka siis, kui oli vaja last pisut korrale kutsuda. Ka see toimus peaaegu märkamatult.

Kui suured ehitised valmis said, lisati väikseid värvilisi kuubikuid, millest said inimesed, loomad, sõidukid. Fantaasia ei tundnud piire! Lapsed kirjutasid oma ehitistele ka sildid nagu “laev” või “haigla”. Ehitised muutusid pidevalt ja said uusi tähendusi.

See tegevus kestis üle tunni aja ja kõik lapsed olid kogu aeg täielikult kaasatud. Selles oli peidus nii lugemine, kirjutamine, loendamine, arvutamine kui ka kujundite õppimine – kõik läbi mängu ja koostöö.

Ka koristamine oli mänguline ja läbimõeldud, mil klotsid sorteeriti kuju järgi ning õpetaja andis lastele väikeseid ülesandeid. Kõik toimus laste tempos ja nende juhtimisel.

See kogemus jättis meile sügava mulje. Sellest oleme tõeliselt vaimustuses ja tahaksime sellest nii palju kaasa võtta ka oma kodumaale!

Tervitustega

Thea, Katrin, Kristiina, Edith, Leila, Liina