Ave, Ingrid ja Taimi
Meie külastus ingliskeelsesse Happy Toddlers eralasteaeda algas tõeliselt päikeseliselt – saabudes tervitas meid vallatult hüppav oravake ja majja sisenedes lasteaia energiline direktor Hana, kes andis kiire ülevaate maja igapäevaelust. Tegemist on väikese, hubase ja väga erilise õhkkonnaga lasteaiaga, kus käib koos 28 last vanuses 2–6 eluaastat.
Lasteaia uksed on avatud argipäeviti kell 8:00–17:00 ning selle meeskonda kuulub neli õpetajat ja üks abiõpetaja.
Ühtne meeskond ilma hierarhiata
Selles lasteaias on esikohal meeskonnatöö, kus kõik teevad kõike. Silma torkas see, et majas puudub range hierarhia õpetajate ja abiõpetajate vahel – toimib üks ühtne ja toetav tiim. Tänu avatud planeeringule ja ühtsele toimimisele kulgevad kõik tegevused rahulikus, lastele sobivas rütmis. Tagasiside lapsevanematele toimub igapäevaselt ELIISi sarnases äpis kuhu tulenevalt väikesest kollektiivist saavad iga päeva ja lapse kohta postitusi teha kõik õpetajad.
Päevarütm ja teemakohane õppetöö
Lapsed on jagatud rühmadesse vanuse järgi. Kui vanemad lapsed on õues vabamängus, siis siseruumides toimuvad õppetegevused noorematele mudilastele. Seejärel vahetuvad gruppide keskkonnad sujuvalt. Õppetöö struktuur on põnev: valdkonnad on jagatud päevade kaupa. See tähendab, et igal päeval tegeletakse ühe konkreetse teema erinevate tahkudega. Selline käsitus on ka koolisüsteemis ning seetõttu ongi oluline, et üleminekuga lasteaiast kooli ei kaasneks õppeprotsessis suuri muutuseid. Suurt rõhku pannakse sotsiaalsete oskuste arendamisele. Märkimisväärne on ka see, et digivahendite kasutamine on lastevanematega kokkuleppeliselt täielikult 0, isegi kui riiklik õppekava seda ette näeb. Tegevuste planeerimisel võetakse aluseks Montessori ja teised sarnased kaasaegsed õpikäsitused.
Meil avanes võimalus vaadelda 4–5-aastaste laste keeleõppe tegevust, mis oli suurepäraselt ja läbimõeldult üles ehitatud. Õpetaja alustas tegevust lihtsate kohalolupraktikatega. Lapsed istusid suletud silmadega, tajusid ümbrust ja treenisid mälu vahetult toimunud sündmustega. Silma jäi laste suur vabadus valida endale meelepärane istekoht – isegi siis, kui see tähendas seljaga õpetaja poole istumist. Tegevuse lõpus said lapsed end sobivalt maandada – näiteks põrandal pilte värvides. Keeleõppe tegevusi kinnistati erinevate kirjaeelharjutuste ja lauamängudega.
Iga tegevus, mille õpetaja ette valmistab, on peenelt läbi mõeldud ja suunatud kindla oskuse arendamisele. Happy Toddlers on inspireeriv keskkond, kus laps saab areneda omas tempos, toetatult ja vabas õhkkonnas!
Malle ja Kersti
Meie Erasmus+ õpiränne Soomes möödub Espoos asuvas Järvintorpa lasteaed, kus meid võttis soojalt vastu eripedagoog Karin. Päeva jooksul avanes meil võimalus piiluda Soome lasteaia igapäevaellu ning näha, kuidas toetatakse lapsi, arvestades igaühe individuaalsust ja vajadusi.
Karin töötab rühmas Silkkiuikut ehk „Tuttpütt“, kus käivad 3–6-aastased lapsed. Rühmas on nimekirjas kokku 13 last, kellest seitse vajavad erineval määral lisatuge. Täna oli kohal üheksa last. Lapsed on juba varasemalt jaotatud kahte väiksemasse gruppi – Kassid ja Papagoid –, mille nimed valisid lapsed ise juba mõni aeg tagasi. Oli rõõmustav näha, kui palju väärtustatakse laste arvamust ja kaasamist ka sellistes väikestes detailides.
Rühmas töötab tugev meeskond: eripedagoog, õpetaja, kaks lapsehoidjat ning abiõpetaja. Eriliselt jäi meelde süsteem, kus õpetaja ja eripedagoog vahetavad igal nädalal gruppe, et mõlemad saaksid kõikide laste arengut toetada ja märgata. Grupid on moodustatud nii, et koos on nii erivajadusega kui ka tavaarenguga lapsed, mis loob loomuliku ja toetava keskkonna kõigile.
Kuigi nädalas on ette nähtud viis tundi ühisteks aruteludeks ja tegevuste planeerimiseks, tõdesid õpetajad, et kiire töötempo tõttu ei ole selle aja leidmine alati lihtne. Sellest hoolimata oli tunda meeskonna ühtsust ja pühendumist.
Huvitav oli kuulda ka lasteaia korraldusest. Lasteaed on avatud kell 7–17 ning lapsevanemad märgivad juba avalduses ära, mis kellaaegadel laps tavaliselt lasteaias viibib. Kui üks vanematest on kodune, oodatakse lapsi lasteaeda ajavahemikus 9–15. Samuti jälgitakse teadlikult seda, et laps saaks aasta jooksul vähemalt neli nädalat puhata – väärt mõttekoht ka meile.
Päevakava oli hästi läbimõeldud ja rahuliku rütmiga. Hommik algas ühise hommikusöögiga, millele järgnes hommikuring ja õppetegevused. Eriliselt jäi silma, kui mänguliselt ja lapse eripärasid arvestades tegevusi läbi viidi. Kasside grupp suundus koos eripedagoogiga õue liikumistegevustesse, samal ajal kui Papagoide grupp läks ujuma. Lasteaia alumisel korrusel asub väike bassein, mida kasutatakse nii erivajadusega kui ka tavaarenguga laste toetamiseks. Vesi mõjub lastele rahustavalt ning pakub palju võimalusi erinevate oskuste arendamiseks. 
Väga inspireeriv oli näha, kui olulisel kohal on alternatiivkommunikatsioon ehk AAC-pildid ja suhtlussümbolid. Eripedagoogil olid vajalikud suhtluspildid alati rõngaga taskus kaasas ning neid kasutati järjepidevalt kogu päeva jooksul. Ka liikumistegevustesse võeti vastavad pildid kaasa, et lisaks suulisele juhendamisele saaksid lapsed tegevusi ka visuaalselt jälgida ja mõista. Maja tutvustades märkasime, et AAC-pildid olid kasutusel ka kõige nooremate laste rühmades – sümbolid olid kappidel, laudadel ja erinevates tegevuskohtades. See lõi lastele turvalise ja arusaadava keskkonna ning näitas, kui loomulik osa igapäevasest suhtlusest võivad visuaalsed abivahendid olla.
Pärast lõunasööki loeti lastele gruppides raamatut, et aidata neil rahuneda ja valmistuda puhkamiseks. Meeldis väga rahulik ja laste vajadusi arvestav lähenemine – kui laps tunni aja jooksul magama ei jäänud, võis ta vaikselt üles tõusta ja päevaga edasi minna.
Olulisel kohal on ka tugispetsialistide töö: logopeed ja tegevusterapeut käivad lasteaias kord nädalas toetamas neid lapsi, kes vajavad lisatuge. Samuti peetakse väga tähtsaks koostööd lapsevanematega. Iga päev antakse vanematele suulist tagasisidet ning kord kuus saadetakse kirjalik kokkuvõte lapse tegemistest, arengust ja tulevastest tegevustest. Liikumis- ja muusikaõpetajat eraldi ei ole, need tegevused teevad ära rühmaõpetajad.
Tänapäevased lahendused toetavad ka õpetajate igapäevatööd – rühmas kasutatakse mobiiltelefoni, milles on e-keskkond, kuhu märgitakse töötajate tööajad, laste saabumis- ja kojuminekuajad ning olulised tähelepanekud päeva kohta. See aitab tagada sujuva infovahetuse nii töötajate omavahelises koostöös kui ka lapsevanematega suhtlemisel (nt kui lõuna ajal laps ei söö ning õpetaja teeb märke lapse nime juurde, näeb seda ka eripedagoog, kes õhtul lapsi koju saadab).
Meile avaldas suurt muljet ka see, kui ühtselt kogu meeskond tegutses. Kõik täiskasvanud olid pidevalt laste jaoks olemas, osalesid tegevustes ning märkasid kiiresti, kui mõni laps vajas rahustamist või lisatuge. Tunda oli hoolivust, rahulikku suhtumist ja siirast soovi luua lastele turvaline ning toetav päevakeskkond.
Esimene päev Soomes andis meile palju mõtteainet ja inspiratsiooni. Kõige enam jäi kõlama rahulik, lapsest lähtuv ning koostööl põhinev lähenemine, kus iga laps on märgatud ja väärtustatud. Ootame põnevusega järgmisi päevi ja uusi kogemusi, mida õpiränne meile veel pakub.
PS! Pildid tulevad hilinemisega, ka meil on probleem üleslaadimisega millegipärast 🙁
Hei, oli väga põnev lugemine ja tekkis küsimusi, millele usun, et järgnevatel päevadel saab vastused. Näiteks kuidas see päevade kaupa valdkondade jagamine täpsemalt toimub? Samuti tahaks lähemalt teada, kui põhjalikult see kord kuus kirjalik tagasiside lapsel kohta on? Põnevaid avastusi ja tooge kohju häid mõtteid, mida me igapäevaellu rakendada saame.
Aitäh küsimuse eest, Tiina. Kusjuures mõlemas lasteaias on tegevused nii, et ühel päeval toimub keele ja kõnele pühendatud tegevused, teisel päeval nt matemaatika, siis kolmandal käeline tegevus. Et otsest lõimingut nagu ei ole. Aga eks tagasitulles oleme kindlasti juba targemad ja oskame rohkem juba rääkida.
Sinu teisele küsimusele vastaks nii, et see tagasiside rohkem ikkagi peaks olema rohkem üldise info kohta, lapse arengust räägitakse igapäevaselt (mõni lapsevanem uurib rohkem, mõni vähem – nagu ka meil) ning arenguvestlustel. Kuna neil ikkagi on rohkem töötajaid rühmas, siis on õpetajal võimalik rohkem lastevanematega suhelda (võrreldes meiega).